EST RUS
 
Jõulurahu soovides 2014
Jõulurahu aeg on käes, kiirelt muutuvas maailmas on siis vähemalt ...
aasta 2013
Leinapäev Levashovos

Poliitiliselt represseeritute mälestamise päeva tähistamiseks organiseeris rahvastikuministri büroo esindaja Ken Koort 27.–28. oktoobril bussireisi Levašovo memoriaalkalmistule – NKVD salajasele matmispaigale.



Levašovosse kogunes umbes 80 eestlast, kes meenutasid NKVD repressioonide käigus hukkunud rahvuskaaslasi.

Memoriaal asub kõrge rohelise plangu taga. Siia on oma rahvuskaaslaste mälestuseks püstitanud tähised eestlaste kõrval poolakad, leedulased, norralased, valgevenelased, ingerlased, sakslased ja venelased.

Lõputu hulk mälestustahvleid ja riste noorte kuuskede-mändide all. Maas ja puudel. Piltidega ja ilma. Küünlad, lilled, külm…

Rõskest ja kõledast ilmast hoolimata kogunesid Peterburi eestlased ja kahe bussiga Eestist tulijad kaasmaalastele püstitatud mälestuskivi juurde.

Kogunemise avasõnad ütles Eesti peakonsul Peterburis Lauri Bambus. Mälestusteenistuse pidas EELK õpetaja Jaanus Noormägi, kes Peterburi Jaani kogudust on viimasel aastal mitmeid kordi Eestist teenimas käinud. Koguduse laulu saatis Mäetaguse puhkpilliorkester. Mälestusteenistusel laulis südilt kohalike eestlaste ja nende järeltulijate segakoor Kaja.


Teenistuse lõpus pidasid kõne Riigikogu liige Küllo Arjakas ja rahvastikuministri esindaja Ken Koort. Küllo Arjakas meenutas 1937.–1938. aastate ja hilisemaidki repressioone.


1937. aastal, kui Nõukogudemaa valmistus tähistama oma 20. sünnipäeva, võttis NLKP poliitbüroo vastu otsuse, mille kohaselt tuli likvideerida kulakud, aktiivsed nõukogude korra vastased ja reeturid. Seda otsust hakkas ellu viima NKVD vastav komisjon.


Kokku hukati Levašovos 1937. aastal 18 719 ning 1938. aastal 20 769 inimest, kelle hulgas oli umbes 2000 eestlast.


Matmiskohana kasutati Levašovot kuni 1954. aastani. Üldse on Levašovosse maetud ligi 47 000 inimest, kellest üle 40 000 hukati poliitilistel põhjustel.


1989. a, kui kalmistu läks tollase Leningradi linnavalitsuse haldusesse, avati väravad. Sama aasta sügisest on memoriaali lisandunud eri rahvaste mälestusmärke hukkunud kaaslastele. 1993 avati kellatorn, kus kõik soovijad võivad lahkunute mälestuseks kella helistada.

Kadri Pulk


Allikas: Maaleht
[Lisatud 09.11.06]
Ken Koort
AS Panaviatic
Ken Koort  ken@koort.ee  +372 50 41 061