EST RUS
 
Jõulurahu soovides 2014
Jõulurahu aeg on käes, kiirelt muutuvas maailmas on siis vähemalt ...
aasta 2013
Eesti poliitika on järjekindel

Pole mingi saladus, et Vene Föderatsioon on üheks oma välispoliitika põhivõtteks valinud Balti riikide ründamise. See on tingitud mitmete välis- ja sisepoliitiliste asjaolude kokkulangemisest.


Põhjuseks on nii see, et Balti riigid on olulised transiidimaad, kui ka see, et nad on uued NATO liikmed, kes asuvad Venemaa elutähtsate keskuste vahetus läheduses. Venemaa kasutab Balti riike ka kui vahetuskaupa, püüdes oma autoritaarset kurssi varjata sõimlemisega, et “mis teil seal Euroopas endal toimub”, tõstes kilbile nn vene vähemuse teema. Vahel saavutataksegi sel moel ka mõni veidravõitu võit. Nii näiteks õnnestus Venemaal, tõstes vene vähemuse teema läbirääkimistel Euroopa Liiduga, saavutada seda, et Venemaa kõrge müratasemega lennukid võivad jätkuvalt Moskvast Brüsselisse lennata.

Muutunud taktika

Seejuures on märgata, et Venemaa taktika neis küsimustes on viimasel ajal oluliselt muutunud. Nimelt esinetakse nii välispoliitilisel areenil kui ka Balti riikides enestes äärmiselt agressiivselt. Siia kuulub näiteks lõputu õiendamine rahvusvahelistel foorumitel, mis vahel on lausa tragikoomiline. Näiteks nõudis Venemaa äsjasel OSCE parlamentaarse assamblee kogunemisel Balti riikidelt niisuguste inimõigusalaste rahvusvaheliste protokollide ratifitseerimist, mille ratifitseerimist Venemaa ise on aastaid vältinud.

Ja see pole kaugeltki mitte ainus näide selle kohta, kus kogu maailmale inimõiguste küsimustes ettekirjutusi tegev Venemaa keeldub peeglisse vaatamast. Hüsteeria õhutamisele rahvusvahelistes organisatsioonides on lisandunud läbinähtav tegutsemine Balti riikide sisestabiilsust kõigutavate aktsioonide läbiviimisel, mille näiteks on varjamatult Moskvast dikteeritud kampaania Lätis vene koolides läti keele õpetuse laiendamise vastu.

Propagandale aina suurem rõhk

Igal lehelugejal, televaatajal ja Interneti-portaalide külastajal tasub arvestada, et Venemaa paneb avaliku arvamuse mõjutamisele järjest suuremat rõhku, kasutades suure rahvusvahelise võrgustikuga professionaalseid PR-firmasid. Tuleb ka tunnistada, et suurriigid ei ole piisavalt takistanud Putinit läbi viimast Balti riikide vastast kampaaniat, mis on osa end ammu kompromiteerinud, kuid Venemaa poolt taaselustatavast mõjusfääride jaotamise poliitikast. Kõik see on viinud selleni, et viimasel ajal ei kohku Venemaa tagasi ka jõhkra laimu ja labase vale eest. Nii näiteks pani Kremlile lähedal seisev Interneti-portaal strana.ru 11. juunil üles uudise, et Eesti on kulutanud 10 miljonit dollarit Euroopa Liidu raha natsidele mälestusmärkide avamiseks (!).

Mida peaks sellises õhkkonnas ette võtma Eesti? Esiteks ei tohi me sattuda liialt hoogu Venemaa ettevõtmistega seoses. Pole vaja laskuda Venemaa tasemele. Meie integratsioonipoliitika on äärmiselt läbimõeldud ja efektiivne. Eesti ametlik poliitika võtab Eestit kui multikultuurset ühiskonda, et anda elanikele võimalus rahvusliku, kultuurilise ja keelelise eripära säilimiseks. Kusjuures riik finantseerib neid tegevusi, mistõttu mingist assimilatsioonipoliitikast ei saa Eesti puhul juttugi olla. Kodakondsuse osas tuleb märkida, et Eesti standardid on jätkuvalt liberaalseimad Euroopas. Kuna OSCE parlamentaarse assamblee äsjane deklaratsioon on suunatud kõigile OSCE liikmetele, siis kas kodakondsuse saamiseks veelgi lihtsamalt ei peaks Venemaa näiteks kaotama vene keele eksami Vene Föderatsiooni kodakondsuse taotlemisel?

Kodakondsuseta isikute arv kukub

Sellist naturalisatsioonitempot nagu Eestis pole kusagil Euroopas. Nii on kodakondsuseta isikute arv Eestis 12 aastaga vähenenud 32 protsendilt 11-le. Samas näiteks ei ole 33 protsendil Luksemburgi elanikest Luksemburgi kodakondsust, kuid pole kuulda olnud, et Venemaa oleks sellest probleemi tekitanud.

Arvan, et Eesti peaks olema kategooriliselt vastu nn getostumisele, milleni võivad viia mõnede rahvusvaheliste organisatsioonide läbimõtlemata soovitused. Ühiskond, mis baseerub endassesulgunud keelelistel ja mentaalsetel getodel, ei saa olla demokraatlik ja avatud.

Venemaal ei ole õnnestunud Eestis tekitada viiendat kolonni. Pole juhus, et kõik etnilisel alusel moodustatud parteid kukkusid viimastel riigikogu valimistel Eestis läbi, näiteks Vene Erakond Eestis sai 0,2 % hääli. Ilmselt see Kremli nii pahaseks teebki.


Allikas: Põhjarannik
[Lisatud 14.07.04]
Ken Koort
AS Panaviatic
Ken Koort  ken@koort.ee  +372 50 41 061