EST RUS
 
Jõulurahu soovides 2014
Jõulurahu aeg on käes, kiirelt muutuvas maailmas on siis vähemalt ...
aasta 2013
Suits täitis Moskva etteheidete tulvaga

Mööda suitsust ja suvist Moskvat kõndides nägin kõikjal märke sellest, et suures linnas on midagi lahti.

Silma torkasid ventilaatorite taevasse kerkinud hinnad. Lihtsad inimesed Venemaa eri nurkadest, kahjutule tõttu puupaljaks tehtud, ei hoia emotsioone ega sõnu võimude aadressil kokku.

Rahva rahulolematus võimude hilinenud tegevusega on mõistetav. Alles kuu pärast katastroofi algust suudeti seada sisse ööpäevaringne võitlus tulega ning saadi vahendid, et kustutustöödel oleks ka öösel valgustus.

Alles kuu möödudes võeti kustutustöödele appi armeeüksused – seda olukorras, kus armee enda baasid Moskva oblastis maani maha põlesid. Alles kuu möödudes hakati abiüksusi kaugematest piirkondadest kahjutule lõõmamispaikadesse toimetama.
See, et suuri põlengukoldeid ei suudeta kindlaks teha ja selles loodetakse eranditult vabatahtlike ja kohalike elanike abile, on hämmastav. Normaalseks ei saa pidada ka seda, et väljakutsetele sõitnud eriolukordade ministeeriumi üksustel pole kaasas maakaarte.

Erinevate jõudude tegevus pole korralikult koordineeritud ning seda, et Vladimir Putini sisseseatud nn võimu vertikaal Venemaal kriisiolukorras tegelikult ei tööta, ei saa pidada üllatuseks. Pigem on praegu toimuv lihtsalt selle ilmekas tõend.

Hüüdja hääl kõrbes

Keegi ei suuda vastata, kuidas võib eriolukordade ministeeriumil olla kahjutule kustutamiseks vaid paar lennukit. Sellise üüratu territooriumiga riigis? Samas on ühel eriolukordade ministeeriumi kindralil 159 alluvat ning Vene armees ühe kindrali kohta 1100 sõjaväelast.

2007. aastal otsustati uue metsakoodeksiga võtta riigilt kohustus kaitsta ja valvata metsi, mistõttu kadus ka võimekus metsatulekahjudega toimetulemiseks.

Juba siis hoiatati Kremlit, et esimese suure põuaga läheb kõik heleda leegiga põlema.

Muide, ka selle aasta suve kõrged temperatuurid olid klimatoloogide poolt aasta alguses ette ennustatud. Klimatoloog Patrick J. Michaels jäi oma ennustusega aga hüüdja hääleks kõrbes, kuigi pöördus eraldi Venemaa võimude poole.

Ainult Šaturski rajooni kohalik ülemus Andrei Keller seadis eriolukorra sisse juba 22. juunil ning sealkandis saadi metsatulekahjudest ka kiiresti jagu – ehkki tegemist on selle Moskva oblasti piirkonnaga, kus asuvad kõige ohtlikumad turbarabad.

Aga kindlasti pole praegune aeg sünnis parastamiseks. Minu auto termomeeter näitas Moskvas 40 kraadi. Kas väide, et sellist kuumust pole Venemaal olnud 1000 aastat vastab tõele, on iseasi, looduse vingerpussiga on tegemist igal juhul.

Selle tulemuseks on kümned tuhanded möllavad tulekahjud peaaegu miljonil hektaril. Moskva oblastis põlevad kümned turbarabad maapinnast seitsme meetri sügavuseni. Metsapõlengute suits on jõudnud 12 kilomeetri kõrgusele stratosfääri ning kogu Kesk-Venemaa on kaetud põlevatest turbarabadest pärit vinguga.

Võimumeestele on kõige ebameeldivam aga tõsiasi, et metsatulekahjude suits jõudis kullakuplilise Moskvani ja sealt edasi Põhjamaade Veneetsia, Peterburini. Moskvalased mäletavad veel 1972. ja 2002. aastal toimunut, kus linna samuti vingugaasi ja suitsu pilved tabasid.

Äritsemine marlimaskidega

Seekord tõusis vingugaasi ja mürgiste ainete kontsentratsioon Moskva õhus lubatust seitse korda kõrgemale ja kiirabi sai kümneid tuhandeid väljakutseid päevas. Suremus on Moskvas pööraselt tõusnud – väidetavalt rohkem kui 2,5 korda.

Suurenenud on ka autoavariide ja uppumissurmade arv, sest inimesed hoiduvad veekogude ligi. Moskva linnavalitsus lubab ühele inimesele müüa maksimaalselt 10 marlimaski, sest nendega on hakatud äritsema.

Moskvalased on kõigile nendele sündmustele reageerinud põgenemisega, kas siis autode, rongide, busside või ka lennukitega.

Väikelaevadel keelati halva nähtavuse tõttu sõitmine. Osa inimestest aga konutab kaubanduskeskustes, kus konditsioneerid õhu jahedamaks muudavad.

Andmed selle kohta, milliste jõududega tulekahjude vastu võideldakse, on väga erinevad. Ühed allikad väidevad, et mobiliseeritud on 162 000 inimest ning 26 000 tehnikaüksust, teised teatavad, et sõjaväelasi ja päästajad on hoopis 240 000.

Abi on võetud vastu kümnelt välisriigilt, kes on saatnud kohale nii inimesi kui ka tehnikat. Hämmastav on asjaolu, et Venemaa pole jätkuvalt pöördunud abi saamiseks lähinaabrite poole, kellel on just sedalaadi tulekahjudega suuremad kogemused.

Moskva linnapea Juri Lužkov keeldus puhkuselt Moskvasse naasmast, mistõttu ajakirjanduses puhkes pahameeletorm. Lužkovi pressiesindaja väitis, et Moskva pole suitsu tekitanud ja seega pole tegemist ka Moskva probleemiga.

Lõpuks tuli Lužkov Moskvasse küll tagasi, kuid keeldus end rahvale näitamast. Pressiesindaja väitis, et linnapeal on spordi-trauma ja ta peab olema haiglas, ent paljud kahtlustavad, et Lužkov käis hoopis plastilisel operatsioonil.

Moskva võimud teatasid sadakonna suduvastase keskuse avamisest, ent meedia selgitas välja, et tegemist oli tavalise Potjomkini külaga ning nendes keskustes pole isegi mitte konditsioneeri.

Putin lubab suurt raha

Ka president Dmitri Medvedev tegi mitu ebaõnnestunud avaldust, ent andis põlenguohvritele lõpuks oma isiklikust taskust 350 000 rubla.

Samuti lubas president lasta töölt lahti Moskva metsnikud ja selle valdkonna kõrgemad ametnikud, kes ei katkestanud metsatulekahjude ajal oma puhkust Kanaari saartel.

Peaminister Putin on kihutanud ühest oblastist teise ning lubanud rahvale kokku maad ja ilma, kusjuures põlenguohvritele pakutavad summad on jõudnud muutuda vaid minutite jooksul.

Putin jõudis öelda, et annab kannatanutele nende majade taastamiseks miljoni, kuid järgmisse kohta jõudes tõstis summa juba kahele miljonile rublale.

Ka seekord on Kreml pannud oma lootused oligarhidele, kellelt nõutakse, et nad põlenguohvritele uued majad ehitaksid.

Oligarhid aga kurdavad, et kohalikud võimud paluvad neil mitte ehitada maju, vaid anda raha kohalike “ülemuste” kätte.

Seepeale vihaseks saanud Putin nõudis mahapõlenud küladesse online-kaamerate ülespanekut, lootes sellega majade ehitamiseks survet avaldada.

Lennufirma juhina huvitas mind kõige rohkem olukord Moskva lennuväljadel, kus on hilinenud ja jäänud ära sajad reisid.

Juba Venemaa pealinna lennuväljal lennukist maha astudes tabas inimesi šokk, kuna hingata oli võimatu ja näha ei olnud midagi. Nähtavus oli lennujaamades kõigest paarsada meetrit, ent praeguseks on olukord õnneks paranenud.

Käesolevaks nädalaks pole antud suurt tuulelootust, mistõttu olukord võib Moskvas jääda samasuguseks. Eesti saatkond soovitas inimestele Moskvasse mitte reisida.

Eriolukordade minister Sergei Šoigu teatas aga esmaspäeval, et eriolukorda linnas sisse seadma ei hakata.

Tavaliselt soovitakse naabritele, et “teie kohal säraks alati päike”. Täna jääb soovida, et vanajumal valaks Moskva kohal mõnegi pisara ja mina isiklikult loodan väga, et olukord naaberriigis kiiresti paraneb.



Allikas: Maaleht
[Lisatud 12.08.10]
Ken Koort
AS Panaviatic
Ken Koort  ken@koort.ee  +372 50 41 061